Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on loonud riikliku biopanga, millega on liitunud juba üle 210 000 eestimaalase ehk ligi 20% Eesti täisealisest elanikkonnast. Andmete kogumine on toimunud alates 2002. aastast, kusjuures 150 000 geenidoonorit liitus 2018. ja 2019. aasta jooksul. Tegemist on nii kodumaise kui ka rahvusvahelise teaduse arengu jaoks väga olulise andmekoguga.
Kõikidele geenidoonoritele on tehtud nende DNA ehk pärilikkusaine analüüs, mis võimaldab kaardistada 700 000 sellist kohta DNA-s, mille olulisuse teatud terviseseisundite tekkimisel on geneetikud eelnevate uuringutega välja selgitanud. Sellist DNA analüüsimist nimetatakse genotüpiseerimiseks. Lisaks on 5500 geenidoonorile tehtud täisgenoomi või eksoomi analüüs ning pikemas perspektiivis on soov seda arvu kindlasti suurendada, et saaksime teha veelgi laiapõhjalisemaid uuringuid.
Lisaks geeniandmetele on geenivaramusse kogutud geenidoonorite terviseandmed, mis võimaldavad uurida seoseid geenide ja haiguste vahel. Terviseandmete olemasolu lisab geenivaramule suurt lisaväärtust, kuna ainuüksi geeniandmete uurimine ei võimalda aru saada, millised erisused inimeste DNA-s põhjustavad mingite konkreetsete haiguste või seisundite tekkimist.
Nii geeni- kui ka terviseandmete puhul kehtib sama reegel: mida rohkem andmeid on võimalik uurimistöös kasutada, seda täpsemaks muutuvad tulemused. Seetõttu on iga geenidoonori panus väga oluline.
Eesti geenivaramu on andmekogu, mis koosneb geenidoonorite geneetilistest ja terviseandmetest. Geenivaramu vastutav töötleja on Tartu Ülikool.
Loe geenivaramu kohta täpsemalt